Religioonist ja templitest

Tais on ametlikult 95% budiste, 4% moslemeid ja 0,5% kristlasi. Kuna Tai budism on vist tegelikult segu budismist ja hinduismist, siis saavad mõlema religiooni jumalikud tegelased omavahel kenasti läbi ja eksisteerivad kõrvuti ilma igasuguse pahanduseta.

 Pildil: Hinduismi kuldne kolmik; Brakma (looja), Vishnu (hoidja) ja Shiva (hävitaja). Tempel asub praegu punasärkide okupeeritud tsoonis.

Mida enam lõuna ehk Malaisia poole, seda rohkem näeb minarette ja naistel pearätte (Malaisia on puhas moslemimaa). Nagu arvata võibki, on seal alumise piiri ääres selle põhjal ka kõige rohkem arusaamatusi. Aru ma ei saa, miks see islam kõigi muude uskudega nii kehvasti haakub ja ikka domineerida tahab. Aga see selleks. Paraku ei ole usuõpetus ühegi religiooni osas minu kui põlise pagana tugev külg ega ka eriline huviallikas, seetõttu lõpetan siin teadusliku osa. Tõenäoliselt ma ajasingi juba midagi lootusetult sassi.

Taid nimetatakse lisaks naeratuste maale ka tuhandete templite maaks ja sellega peab nõustuma igaüks, kes siin vähegi kaine peaga ringi on käinud. Küllap enamus, kes on käinud Bangkokis, on külastanud vähemalt Suurt Paleed, Wat Po’d (wat=tempel) ja Lamavat Buddha, võib olla ka imetlenud jõelaeva pealt Wat Aruni ehk Koidutemplit ja mõned entusiastlikumad ehk koguni sinna otsa roninud (82m, üpris kõrged astmed!).

 Pildil: Wat Arun

Ilmselt sellega ka enamuse templielamused piirduvad, ja pean minagi tunnistama, et hoolimata oma sagedastest reisidest siiakanti ei ole minu templikogemus ka väga palju rikkam. No midagi pole teha, ei ole ma suurem asi templiinimene ja kaldun toetama pigem seisukohta, et kui sa oled näinud kolme siis oled samahästi näinud neid kõiki. See on tegelikult muidugi pisut ebaõiglaselt öeldud, näiteks Krabi ja Phang Nga kandis on mitmeid põnevaid koopatempleid, mida sinnakanti sattudes tasub kindlasti külastada. Siin Samuil näevad ilmselt kõik külastajad ära Suure Buddha, vähemalt lennukiaknast. See on mererannale püstitatud 12m kõrgune Buddha kuju ja näeb tegelikult üsna muljetavaldav välja.

Pildil: Samui suurim Buddha

Pisukese kiiksuga koht, kuhu enamus kunagi ei satu aga mis tegelikult vähemalt mulle jättis isegi põnevama mulje, on Wat Khunaram, mis asub saare edelaosas, mitte kaugel akvaariumist ja Tiger Zoo’st. Tempel ise pole teab mis vaatamisväärsus, kuid tõmbenumbriks on oma klaaskapis istuv kuulus munk Luang Phaw Daeng. Nimetatud munk lahkus siitilmast tegelikult juba kuskil seitsmekümnendate keskel, ootamatult keset mediteerimisseanssi. Olles niiviisi üllatuslikult tabatud keset püha ja puhastavat toimingut, oli ta ennast muidugi parajasti vabastanud igasugu ebavajalikust roisust ja seetõttu ta loomulikult ei läinud ka mädanema, vaid mumifitseerus ja istus mõtlikult edasi. Ilmselt läks ka tema kaasmunkadel mõnda aega, enne kui nad märkasid et vend Luangi mediteerimisseanss on saavutanud uue mõõtme. Aga kuna ta istus viksilt ja viisakalt ning kärbseid ligi ei meelitanud, otsustati talle lihtsalt klaaskapp ümber ehitada, et lapsed torkima ei pääseks. Nii ta mediteerib tänaseni. Tuleb tunnustada, et hoolimata oma lahkumisest siit surelikust maailmast juba umbes 35 aastat tagasi, proovib ta jõudumööda siiski ajaga kaasas käia ja oma võimaluste piires näha välja popp ja noortepärane. Selle kinnituseks on tal ninal Armani päikeseprillid :)

 Pildil: Vend Luang