Sõda!

Jah, sõbrad, sõda on lahti! Ei ole omasid ega vaenlasi, tulistatakse kõike mis liigub!
Niisiis on peaaegu käes budistlik uusaasta, kohaliku nimega Songkran. Tegelikult peaks ametlik algus olema teisipäeval, 13.-l, aga kuna täna on selle nädala ainuke ametlik tööpäev ja sealjuures esmaspäev, on paljud firmad andnud ka selle vabaks, nii et pidu! Nagu öeldud, tähendab see praktikas seda, et igal tänavanurgal on kamp kodanikke, kes on varustatud kopsikute, veepüsside ja suurema reservtünniga ning annavad tuld (loe: vett) absoluutselt kõige ja kõigi pihta, üritades sind samal ajal talgiga kokku määrida. Ideeliselt peab see budistlikus religioonis sümboliseerima puhastumist uue aasta saabudes. Nende pidustuste suhtes on vastakaid emotsioone. Osa rahvast sõidab Taisse just selle pärast ja osa, põhiliselt eakamad ekspatid, valivad just selle aja, et sooritada annuaalne visiit oma lapsepõlvekoju Euroopas või Ameerikas või kus iganes. Need kes jäävad, on ennast varustanud õlletagavara ja pitsa-delivery numbritega ega pista vabatahtlikult ninagi välja. Nii et maitse asi. Tegelikult on muidugi paras jama, kui sa peaks sel ajal näiteks mingeid äriasju ajama. Kujuta ette, et sul on seljas parim ülikond, kaenlas mapp tähtsate dokumentidega ja taskus hiljuti hangitud hinnaline telefon. Ei ole just väga lõbus, kui mõni tola sulle seejuures pangetäie vett pähe valab. Tegelikult on eespool kirjeldatud olukord siiski üpris ebareaalne, kuna mitte keegi ei tee selle nädala jooksul mingisugust tööd ega äri, seega ei ole põhjust ka ülikonda selga panna ega mingeid pabereid kaasas tassida. Küll aga on pidu telefonimüüjate õuel – neid kulub siin sel ajal ikka rohkesti. Olen isegi mõni aasta tagasi ühe ohverdanud; ehkki olin küll pakkinud selle minigrip-kotti, ei suutnud see ta elu päästa. Kui sa ikka satud tõsise rünnaku alla, siis märjemaks ei saa isegi sukeldudes. Tänavu on mul õnneks kasutada professionaalne veekindel kaamerakott. Üldse tahan siinjuures tänada ja tunnustada oma endisi kolleege Infrast, kelle kingitused on osutunud äärmiselt praktiliseks ning mida kõiki on ka vaja läinud, välja arvatud hantlid. Piinlik küll, ma ei võtnud neid kaasagi :) Aga mida ma siin jahun, eks vaadake ise! Ja üldse, et te seal Euroopas liiga õhku täis ei läheks siis võtke teatavaks, et meil on siin käsil juba aasta 2553! Lugemine algas Buddha surmajärgsest nirvaanasse tõusmisest. Püüdke kinni, kui suudate!